Digitaalne õppevara. Viies ülesanne.

Link ülesandele on siin.

Valisin ülesandeks erialakirjanduse analüüsi. Minu referaati saab lugeda siin.

Tegin oma referaadist ka slaidiesitluse, kuhu lisasin paar illustreerivat videot:

Advertisements

Digitaalne õppevara. Neljas ülesanne.

Link ülesandele on siin.

Koostasin õppematerjali platvormil Wix, mis oli minu jaoks väga meeldiv üllatus. Selle abil on veebilehe tegemine tõepoolest väga kerge ning samas on ta paindlikum ja võimalusterohkem kui näiteks Google Sites ja palju inuitiivsem ja lihtsam kui nt Weebly.

Pookisin oma materjali sisse interaktiivseid harjutusi erinevatest keskkondadest: quizlet.com, wordwall.net, liveworksheets.com, wizer.me ja learningapps.org. Neist olin varem kasutanud ainult Quizleti, nii et avastamisrõõmu oli selle ülesande lahendamisel küllaga. Näiteks Wordwalli abil saab luua keeleõppes väga vajalikke interaktiivseid ja mängulisi sõnavara õppimise harjutusi. Liveworksheets.com võimaldab varem nt Wordi programmis valmis tehtud töölehti muuta interaktiivseks (lisaks kõikvõimalike harjutuste interaktiivseks tegemisele saab lisada ka audio- ja videofaile). Selle keskkonna kasutamine ei ole väga intuitiivne ja vajab juhendiga tutvumist, kuid juhendid on õnneks lihtsad ja lühikesed ning kui asi käpas, on see väga tõhus vahend oma aegade jooksul kogunenud prinditavate töölehtede digitaalseks õppevaraks muutmisel.

Wizer.me keskkonda keegi loengus mainis ja otsustasin proovida. Sõltuvalt oma materjali ülesehitusest ei kasutanud ma esimese hooga kõiki Wizer.me pakutavaid ülesandetüüpe, aga neid on seal mitmesuguseid ja kindlasti on tegemist päris asjaliku vahendiga. Nii Wizer.me kui Wordwalliga on muidugi see teema, et kõiki võimalusi saab kasutada ainult tasulises versioonis.

Kuna soovisin selle ülesande Kai ainega siduda, tegin LePlannerisse ka selle materjali kasutamiseks näidisõpistsenaariumi, seda saab vaadata siin.

Õppematerjali ja selle metaandmetega on võimalik tutvuda eKoolikotis, link on siin.  

 

Meile anti ülesandeks ka ühe kaastudengi tööd hinnata digitaalse õppevara hindamismudeli abil. Valisin hindamiseks Karini koostatud õppevara “Hoiame loodust“. Tegemist on väikestele lastele mõeldud päris vahva materjaliga. Skoor sai selline:

Hinnang

Õpistsenaarium

Koostasin õpistsenaariumi, mis toetab õpilaste oskust kirjeldada prantsuse keeles oma toitumisharjumusi ja -eelistusi. Sihtgrupp: A1.2-A2.1 keeletase, III kooliaste. Planeeritav aeg: 3 kontakttundi + iseseisev töö (~90 min).  

Kuna püüdsin tabada nö kaks kärbest korraga, tekitasin selle stsenaariumi realiseerimiseks aine “Digitaalne õppevara” raames õppevara koondava veebilehe. Seal on erinevate ülesannete jaoks kasutatud keskkondi Quizlet, Wordwall, Wizer.me, LearningApps ja liveworksheets.com; lisaks eelmainitutele on stsenaariumis rakendatud ka bubbl.us, answergarden.ch, Padlet, GoogleDocs. Samas võib kõiki neid vahendeid analoogsetega asendada.

Stsenaariumi kirjeldus koos pedagoogiliste põhjendustega (ehk selgitused selle kohta kuidas ja miks õppimine toimub):

I tund

  1. Eelnevate teadmiste aktiveerimine: keskkonnas Answergarden.ch kirjutavad õpilased kõik toiduainete nimed, mida nad juba prantsuse keeles teavad, nendest moodustub ülevaatlik sõnapilv. Kognitiivse konstruktivistliku õppimisteooria kohaselt leiab õppimine aset siis, kui juba olemasolevaid teadmisi seostatakse uue info ja uute teadmistega, mistõttu ongi eelnevate teadmiste aktiveerimine oluline – liigutakse teadmistest, mis on olemas, nende teadmisteni, mida ei ole. Nõnda on õppijal lihtsam uusi teadmisi olemasolevatega liita/seostada.
  2. Uue sõnavaraga tutvumine. Tööleht keskkonnas liveworksheets.com, mis pakub uut materjali lühikese ja lihtsa tekstina, mis sisaldab nii heli kui pilti. Ka see on kooskõlas kognitiivse õppimise teooriaga, mille kohaselt inimesed õpivad paremini, kui infot esitatakse korraga nii verbaalsel kui ka visuaalsel kujul.
  3. Individuaalse mõttekaardi koostamine (toiduained paigutada skeemi – nt köögiviljad/puuviljad/loomsed toidud/meeldivad toidud/ebameeldivad toidud jne). Analoogselt eelnevalt loetud/kuulatud tekstiga ning koostatud mõistekaardi põhjal vestlus paarilisega. Kognitiivse konstruktivistliku õpikäsituse järgi on mõttekaart mõtlemist toetav visuaalne vahend, mentaalse mõtteskeemi väline representatsioon. Ühtlasi aitab mõttekaart infohulka känkida ja sel viisil vähendada töömälu kognitiivset koormust. Oma arvamuse avaldamine muudab õppesisu õppija jaoks tähenduslikuks ja soodustab seega õppimist.
  4. Sõnavara kordamiseks ja kinnistamiseks interaktiivsed harjutused (nt Quizlet, Wordwall, LearningApps). Need põhinevad biheivioristlikul õppimisteoorial, mille kohaselt sõnavara kui deklaratiivse teadmise omandamiseks sobib käitumuslik õppimine hästi. Antud stsenaariumis pakutud harjutused on interaktiivsed ja mängulised ning pakuvad õppijale kohest tagasisidet, õppija saab harjutada talle sobivas tempos ja kogemus on näidanud, et sellised harjutused on õppijate jaoks meeldivad (st ka motiveerivad). Digivahendid võimaldavad esmapilgul tüütuna tunduvat biheivioristlikku päheõppimist õpilaste jaoks meeldivaks muuta. Stsenaariumi kohaselt on kahe tunni vaheline iseseisev töö nende samade interaktiivsete harjutuste abil sõnavara kinnistamine ja kordamine.

II tund

  1. Näitelausete abil partitiivse artikli kasutamise reeglite tuletamine: õpetaja kirjutab tahvlile näitelaused, nende abil suunab õpilasi reegleid tuletama. Induktiivne meetod aitab õppijaid aktiveerida ning seega jõuab õpetaja poolt pakutav info paremini õpilaste isiklikku mentaalsesse skeemi.
  2. Vastaval kognitiivsele õpikäsitusele õppijate eripärasid ning õpistiile arvestades sisaldab antud õpistsenaarium ka individuaalset tutvumist õpetaja materjalidega (lühike esitlus olulise info ning näidetega + skeem) ning selle põhjal oma isikliku skeemi/mudeli koostamist (koos näitelausetega oma isiklike harjumuse ja eelistuste kohta). See ülesanne toetub samuti kognitiivsele konstruktivistlikule õpikäsitusele, mille kohaselt väliste representatsioonide loomine toetab õppimist ja uute teadmiste olemasolevatega integreerimist. Kintschi (1986) teooria kohaselt esitab õpetaja mudeli, millest õpilane loob mugandustega oma kontseptuaalse mudeli, täiendades seda pikaajalisest mälust toodud informatsiooniga, antud stsenaariumi puhul näidetega oma isiku kohta.
  3. Drillimine – interaktiivsed töölehed/harjutused (nt keskkondades Wizer.me, liveworkseets.com). Vastavalt biheivioristlikule õppimisteooriale on reeglitel põhinevaid teadmisi (antud juhul grammatikat) hea omandada nt drillprogrammide abil, mis võimaldavad õppijal tegutseda omas tempos, on interaktiivsed ja pakuvad kohest tagasisidet.
  4. Veebikeskkonnas foorumisse lühikese teksti (postituse) kirjutamine (oma toitumisharjumuste ja -eelistuste kohta), kaasõppijate tekstide lugemine ja kommenteerimine. Siin on ühendatud nii situatiivne õppimine (reaalset elu imiteeriva tegevuse käigus õppimine) kui sotsiaal-kultuuriline õppimine, mille kohaselt õpilased süvendavad grupitöös ja kaaslastega mõtteid vahetades lisaks ainealastele teadmistele ka sotsiaalseid oskusi.

Iseseisev töö: ühe päeva jooksul pildista kõike, mida sa sööd ning pane pildid koos sõnaliste selgitustega õpetaja loodud ja jagatud ühisele Padleti tahvlile (või mõnda teise ühisdokumenti).

III tund

Õpilased loevad Padleti postitusi ning rühmatööna (3-4 õpilast) kirjutavad kokkuvõtte õpilaste toitumisharjumustest  (nt GoogleDocs), milles annavad ka hinnangu sellele, kas õpilased toituvad tervislikult või mitte, mida võiks rohkem süüa, mida vähem jne. Iga rühm teeb oma kokkuvõttest ja järeldustest lühikese suulise esitluseNii viimane iseseisev töö kui III ainetunni tegevused on taas situatiivse ja sotsiaal-kultuurilise õppimise elementidega – ülesanne on seotud reaalse eluga, ühise teadmuse loomiseks jagatakse oma teadmisi/kogemusi/arvamusi grupiga ning ülesande ajendiks on reaalselt õpilaste eluga seotud küsimused “Millised on minu eakaaslaste toitumisharjumused ja -eelistused?” ning “Kuidas tervislikumalt toituda?”

Õppimise oodatavad tulemused:

  • õppija nimetab prantsuse keeles toiduained
  • õppija kasutab korrektselt partitiivset artiklit ja hulgamäärust
  • õppija kirjeldab oma toitumisharjumusi ja -eelistusi
  • õppija väärtustab tervislikku toitumist

Stsenaarium on siin.

Link ülesandele on siin.

 

Digitaalne õppevara. Kolmas ülesanne.

Link ülesandele on siin.

Nagu ette nähtud, koostasin TAO keskkonnas testi, mis sisaldab mitmeid eri tüüpi testiküsimusi. Tegin küsimused (item) valmis, koostasin nendest testi, aga ei leidnud kohta, kus saaks määrata testi sooritamise tähtaega ja kasutajagruppi. Sama probleem paistis ka teiste blogidest. Juhendit lugedes jäi mulle mulje, et meil ei ole nendeks tegevusteks vajalikke õigusi, sest ülemisel real ei ole näha ikoone “Test-takers” ja “Deliveries”  mille abil nähtavasti selliseid seadistusi saab teha.  Järgmises kontakttunnis anti meile õigusi juurde ja siis õnnestus test ka nö aktiveerida, määrasin ta tegemiseks mais-juunis grupile Katsetajad.

TAOs ülesannete koostamine oli siiski üsna meeldiv kogemus. Minu jaoks oli see keskkond võrdlemisi lihtne, kui katsetamise käigus küsimusi tekkis, olid need lühikesed juhendavad videoklipid abiks. Katsetamine oli põnev ja minu testi sai lõpuks 6 erinevat ülesandetüüpi. Seda kohta ma siiski ei leidnud, mille abil saaks ülesannetest need ülearused ingliskeelsed juhendid eemaldada. Teisalt arvan, et see keskkonna puudus on see, et ilma inglise keele oskuseta võib seal olla päris keeruline toimetada.

Mida ma õppisin? No ega suurt muud kui ühe uue ja päris paljulubava keskkonna kasutamist. Arvan, et oma töös, kui on tarvis teha e-teste, võiksin ma seda keskkonda kasutada küll. Aga järgmises kontakttunnis võiksime vaadata, kuidas ja kuhu TAOs koostatud teste pookida saab. Teiste blogisid lugedes tundus, et ma ei ole ainuke, kellel selline soov on. Testi koostamine ise on lihtne, aga selgitamist/õppimist vajab kindlasti see, mil moel neid teste kasutada saab.

Kokkuvõtteks – sain põgusalt tuttavaks uue ja huvitava keskkonnaga, kuid selle tõhusaks kasutamiseks mul hetkel teadmisi/oskusi napib. Loodan need hankida kas järgmises loengus või siis millalgi iseseisvalt pusides, eeldusel, et selleks aega leian.

Kognitiivne õppimine

Link ülesandele on siin.

Kuna materjale ja mõisteid oli sel korral tõesti palju, tuli ka mõistekaart mahukam. Mõistekaarti saab vaadata siin.

Mõtisklesin pisut selle üle, kuidas keeleõppes saab rakendada digivahendeid kognitiivse õppimise vaatenurgast. Kindlasti saab kasutada mitmesuguste skeemide, mõiste- ja mõttekaartide koostamist, seda nii näiteks lugemistekstide mõistmiseks, suulise esitluse ettevalmistamiseks, sõnavara õppimiseks jne. Ise olen kasutanud ja soovitanud õpilastel kasutada alljärgnevaid vahendeid: Coggle, Bubbl.us, Mindomo. Samas oleme ühistööna koostanud selgitavaid skeeme ka nt Padleti veebitahvlis. Kindlasti on väga tõhusad ka igasugused multimeedia vahendid, YouTube on ammendamatu keeleõppevideote allikas. Loomulikult saab digivahenditega luua ka interaktiivseid kognitiivset õppimist toetavaid õppematerjale (näiteks interaktiivsed videod, tekstid, skeemid/mõistekaardid/jms). Keeleõppimiseks mõeldud simulatsioone ma kasutanud ei ole, aga oleks huvitav proovida. Rist- ja transmeedia teemat pean pisut lähemalt uurima, tundub põnev ja võimalusterohke.

Üks võimalik kognitiivset õppimist toetav õpistsenaarium keeletundideks võiks näiteks olla midagi seesugust:

  1. video elulisest situatsioonist (nt turul)  – multimeedia
  2. mõõdukas annuses sõnavara/väljendeid – näiteks lugemistekst, milles uutel sõnadel on lingitud tõlked/illustreerivad pildid/selgitused (nt väljendid sisseostude tegemiseks turul, toiduained)
  3. uute sõnade kategoriseerimine – skeemi/mõttekaardi koostamine digivahendiga. Kategooriaad võivad olla väga erinevad – nt ostmine, müümine, toiduained, aga samas ka nt ilusad, koledad, kerged, rasked, nurgelised ja ümarad sõnad 🙂
  4. sõnavara kinnistamiseks veel üks video (eriti hea, kui õnnestub leida autentne materjal) ning harjutused sõnavara kinnistamiseks (see viimane on biheivioristlik element, mis keeleõppes on igati asjakohane ning sageli ka õpilastele meelepärane)
  5. simulatsioon/rollimäng (turul sisseostude tegemine)

Uudishimust tegin ka ingliskeelse õpistiilide testi ja tulemus oli üsna ootuspärane – selle väikese testi tulemusena sobivad mulle üldiselt kõiki õpistiilid, aga kaldun pigem keskenduma tervikule, õige natuke kaldu olid tulemused ka reflektiivsuse, intuitiivsuse ja verbaalsuse poole. 

Digitaalne õppevara. Teine ülesanne.

Ülesandeks oli sedapuhku luua vahendiga H5P interaktiivseid õpiobjekte ning neid jagada DigiTalgute portaalis ning Moodle´i kursusel.

DigiTalgute portaal on täitsa tore, aga ma ei mõista, miks sinna ei ole võimalik luua vahendeid võõrkeelte õppimiseks. Need on ju ka riiklikus õppekavas ette nähtud. Minul keeleõpetajana on päris keeruline teha gümnaasiumi õppevara õppeainetes, mille spetsialist ma ei ole. Sestap otsustasin valida enda jaoks kõige lihtsama ja ilmselt ka kõige kasulikuma tee ning panin kokku mõned USA ajaloo teemalised vahendid inglise keeles. Lõimitud aine- ja keeleõpe ei ole ju ka halb lähenemine.

Teine arusaamatus tekkis seoses sellega, et pidime oma materjalid laadima ka Moodle´i kursusele. Eeldasin, et see on “Digitaalse õppevara” Moodle´i kursus, paraku sai sinna küll registreeruda, aga materjale importida ei saanud. Sestap püüdsin oma materjalid importida Hansu Moodle´sse, kus meil kõigil on oma nö katsekursus. Ma ei ole Moodle´t varem eriti kasutanud, mistõttu ma ei osanud muud teha, kui oma materjalid lisada kurususele kui “External tool”. Küllap on mingi parem moodus H5P materjalide Moodle´s kasutamiseks, aga ma ei osanud seda esimese hooga ise välja mõelda, loodetavasti järgmises kontakttunnis selgub. Ühtlasi pean märkima, et need materjalid, mis praegu DigiTalgutesse panin, on tehtud testimise jaoks ja seega päris pinnapealsed, samas ei olnud materjali terviklikkus hetkel ka vist kõige olulisem aspekt.

Iseenesest on H5P päris vahva vahend, võimalusi ja valikuid on palju, materjalide loomine ei ole ülemäära keeruline ning valmis materjalid näevad üsna kenad välja. Natuke häiris see, et iga materjal/harjutus jäi eraldiseisvaks pisikeseks õpiobjektiks. Samas ma mõistan, et näiteks oma vastavasisulisele terviklikule Moodle´i kursusele importides ei oleks see üldse probleem. Hiljem nägin Krista ja Karini asju vaadates, et vahendiga Column saab siiski koostada ka mitmest erinevast harjutusest koosnevaid õpiobjekte. Ja siis – nagu Krista – olin ka mina pisut nördinud, et ma ei saa juba valmis H5P objekte uue H5P objekti sisse tõsta, vaid pean kõik uuesti tegema. Neelasin mõru pilli alla ja tegin, sest tahtsin näha, kas ja kuidas see asi välja tuleb. Miskipärast aga juhtus nii, et kui olin Columni objekti valmis saanud ja H5P faili oma arvutisse laadinud ning püüdsin seda siis nagu teisigi õpiobjekte DigiTalgutesse üles laadida, see ei õnnestunud. Tuli kogu vahend kolmandat korda otsast lõpuni kokku panna, seekord siis otse DigiTalgute portaalis. Õnneks on mul kole kangekaelsus ja kõrgelt arenenud kannatlikkus. Üleliia innustav see kogemus ei olnud, aga leian siiski, et H5P on asi, mis tasub õppimist ja harjutamist.

Päris hästi ma ei saanud aru ka sellest, kas õpetajal on võimalik näha õpilase poolt kirjutatud vastuseid ja kuidas õpilane oma vastustele tagasiside saab. Mõne ülesande tüübi puhul annab vahend ise kohe tagasisidet, aga kuidas saab õpetaja anda tagasisidet küsimustele, millele vastamiseks peab õpilane ise teksti kirjutama? 

H5Pd varem kasutatud autorvahenditega võrrelda ei ole lihtne, kuna ma ei ole taolisi autorvahendeid palju kasutanud. Päris mitmeid aastaid tagasi tegin mõned asjad selliste vahenditega nagu eXeLearning ja HotPotatoes, paraku ma nende vahendite kasutamise peensusi enam ei mäleta. Tunne on, et H5P kasutamine on mõnevõrra lihtsam ja intuitiivsem. Teistest vahenditest, mida olen kasutanud, kirjutasin juba eelmise ülesande vastuses, ei hakka seda juttu siin kordama. Kindlasti uurin lähitulevikus ka Airi soovitad Wordwalli. Kristo mainitud easygenerator.com tundub ka huvitav, aga paraku suhteliselt kallis.

Lõpetuseks – lingid minu DigiTalgute portaali H5P katsetustele on siin:

https://htk.tlu.ee/digitalgud/node/25

https://htk.tlu.ee/digitalgud/node/21

https://htk.tlu.ee/digitalgud/node/20