I moodul. Ülesanne 1.

Kuna antud valdkond on mulle täiesti võõras, siis ei saa ma päris oma lähenemist esitada. Küll aga nimetan alljärgnevalt need seisukohad, millega minul on lihtne nõustuda.

 

  • Infojuhtimise ja teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus

 

Loengu kuulamise ja lisamaterjalide lugemise tulemusena olen jõudnud arusaamisele, et teadmusjuhtimise (knowledge management) mõiste on natuke ebamäärane, kuna teda on väga erinevalt tõlgendatud, samas kui infojuhtimine (information management) on ühesemalt defineeritud.

Teadmusjuhtimine aitab muuta töötaja personaalset teadmist organisatsiooni teadmuseks ning vajalikel teadmistel jõuda õigel ajal neid teadmisi vajavate inimesteni. Mina toetuks teadmusjuhtimise selgitamisel Nonaka ja Takeuchi definitsioonile, mille  järgi võib “teadmusjuhtimist vaadelda kui strateegiat, mis võimaldab luua tingimused teadmuse tõhusaks loomiseks, jagamiseks ja rakendamiseks organisatsioonis”.  Asjakohane tundub ka Roots jt poolt kirjeldatud teadmusringlus ning mõte, et teadmusvahetus peaks organisatsioonis toimuma nii vertikaalses kui horisontaalses suunas. Siia lisaksin veel Scarborough definitsioonist teadmusjuhtimise eesmärgi, st teadmusjuhtimist on vaja “organisatsiooni õppimise ja tegevuse tõhustamiseks või hoopis Prusaki sõnastatu, mille kohaselt on teadmust kui olulist ressurssi vaja juhtida organisatsiooni “efektiivsuse ja konkurentsivõime tagamiseks”. Ehk siis mina lihtsa inimesena selgitaksin enesele teadmusjuhtimist kui protsessi, mille abil peaks teadmus organisatsioonis tõhusalt ja igas suunas (ehk kõigi organisatsiooniliikmete vahel) liikuma ning mille eesmärk on organisatsiooni tegevuse efektiivsuse kasv läbi teadmuse eduka rakendamise.

Infojuhtimine seevastu on palju lihtsamini selgitatav (kuid ilmselt sugugi mitte nii lihtsalt teostatav). Infojuhtimise eesmärk on tagada õige informatsioon õigel ajal ja õiges kohas. Kui teadmusjuhtimine keskendub inimeste ning inimeste ja süsteemide interaktsioonile, organisatsioonikultuurile, koostööle, motiveerimise jne (nt Koening (2008) rõhutab, et teadmusjuhtimine eesmärk on “luua keskkond, mis innustaks/toetaks teadmuse/teadmiste kasutamist, tekkimist, jagamist, kasutamist, hoiustamist ning ülekandmist), siis infojuhtimine keskendub organisatsiooni nii sise- kui välisinformatsiooni tõhusale haldamisele ja juhtimisele nii, et see võimaldaks kiirendada otsuste vastuvõtmist, lihtsustada eesmärgipäraste muudatuste tegemist ja hoida kokku aega ja raha. Kui peaksin infojuhtimist defineerima, kasutaksin selleks Virkuse (2017) definitsiooni, st infojuhtimine on “organisatsiooni infopoliitika ja -strateegia väljatöötamine ning infoahela protsesside (infovajaduse määratlemine, informatsiooni hankimine, korraldamine, säilitamine, edastamine ja kasutamine ning infotoodete ja -teenuste arendamine) ja nende toimimiseks vajalike süsteemide efektiivne juhtimine, tagamaks organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks vajalik informatsioon õigel ajal ja kohas”, kuna selles sisalduvad ka Choo (1996) poolt kirjeldatud infojuhtimise etapid (infovajaduse määratlemine, info hankimine, selle korraldamine ja säilitamine, infotoodete/teenuste arendamine, info vahendamie/edastamine/jagamine ning info kasutamine. Elizabeth Orna (2004) on välja toonud ka sellised infojuhtimise koostisosad ehk etapid: infovajaduse väljaselgitamine, info hankimine erinevatest allikatest, info organiseerimine ja säilitamine kiire leitavuse ja kasutamise tagamiseks, otsuste vastuvõtmist toetavate infotoodete ja -teenuste arendamine, keskkonnaseire, informatsiooni edastamine infovajajaile ja – informatsiooni eesmärgipärane kasutamine.

 

  • Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

 

Teadmusjuhtimise mõiste võeti kasutusele juba 1980.aastatel ilmselt USA juhtimiskonsultandi Karl Wiigi poolt. Laiemat kõlapinda leidis see mõiste järgmisel kümnendil, mil toimus mitmeid konverentse, ilmusid teadmusjuhtimise alased ajakirjad ja raamatud. Hoolimata juba 1990.aastatel alanud diskussioonist ei ole siiani jõutud kokkuleppele ühes ja ainsas definitsioonis, lähenemisi on palju. Olulised teadmusjuhtimise kontseptsiooni arendajad on olnud Hedlund, Scarborough, Roots, Prusak, Stewart, Nonaka ja Takeuchi, Koenig.

 

  • Teadmusjuhtimise arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused

 

I arenguetapp – keskenduti eelkõige infotehnoloogia (nt intraneti) kasutamisele, et selle abil organisatsiooni sees tõhusamalt teadmisi jagada ning seeläbi ettevõte edukamaks muuta.

II arenguetapp – püüeldi selle poole, et muuta ettevõtted õppivateks organisatsioonideks, oluliseks said inimesed, nende vaiketeadmised ja praktikakogukonnad ehk sarnaste huvide, oskuste või elukutsetega inimeste grupid.

III arenguetapp – oluliseks muutusid otsisüsteemid ja sellega seoses info kirjeldamine ja organiseerimine nii, et infokasutaja seda efektiivselt kasutada saaks. Oluliseks muutusid sisuhaldus, metaandmed ja taksonoomiad.

IV arenguetapp – kui siiani keskenduti ainult organisatsioonisisestele teadmistele ja informatsioonile, siis IV etapis muutub oluliseks ka organisatsiooniväline informatsioon ja teadmised.

 

  • Teadmusjuhtimise lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega

 

Teadmusjuhtimisel võib lähtuda erinevatest vaatenurkadest. Loengu ja õppematerjalide vahendusel olen tutvunud kolmega lähtekohaga:

  • tehnotsentristlik lähtekoht keskendub teadmiste loomist, jagamist või rakendamist hõlbustavatele tehnoloogiatele (sageli andmeid ja informatsiooni töötlevatele infotehnoloogiatele)
  • organisatsiooniline lähtekoht keskendub organisatsiooni infrastruktuurile, et toetada teadmistega seotud protsesse (nt koostöö, kogukonnad, teadmuste/kogemuste jagamine)
  • ökoloogiline lähtekoht näeb inimesi, teadmisi ja keskkonda keerulise kohanemissüsteemina

Teadmusjuhtimine on seotud väga erinevate teadusvaldkondadega. Näiteks religioon ja epistemoloogia (tunnetusteooria) võimaldavad mõista teadmiste olemust ja rolli, psühholoogia aitab mõista seda, kuidas teadmised mõjutavad käitumist, majandus- ja sotsiaalteadused selgitavad teadmiste rolli ühiskonnas ja gruppides. On ilmne, et teadmusjuhtimine on väga lähedalt seotud ka eetikaga (väärtusõpetus), infojuhtimise ning juhtimisteooriatega, sotsioloogiaga. Näiteks Prusak (2001) ütleb, et teadmine eksisteerib ja kasvab peamiselt kogukondades ja võrgustikes ning seetõttu peakski teadmusjuhtimine keskenduma sellistele struktuuridele ning tegelema sellega, mida inimesed “tegelikult teevad” –  tingimustega, milles inimesed teadmisi/teadmusi kas jagavad või ei jaga, sellega, kuidas inimesed teistelt õpitut kasutavad, muudavad või ignoreerivad (lk 1004).

 

  • Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused

 

Algajana leidsin teema mõistmisel väga kasuliku olevat Virkus (2014) õppematerjalis “Key Concepts in Information and Knowledge Management”  väljatoodud info- ja teadmusjuhtimise erinevused:

  1. Kui infojuhtimine tegeleb dokumentidega ning kindlustab nende ligipääsetavuse, turvalisuse, jagamise ning hoiustamise, siis teadmusjuhtimine tegeleb sellega, et innustab innovatsiooni ning koostööd
  2. Kui infojuhtimine keskendub andmetele ja informatsioonile, siis teadmusjuhtimine tegeleb kogukondade ning gruppide õppimisega
  3. Kui infojuhtimine tegeleb tootearendamisega ning tööprotsessidega, siis teadmusjuhtimine tegeleb grupiliikmete suhetega ning julgustab kogemusi jagama

Teiste sõnadega, kui teadmusjuhtimine keskendub inimestele ja nende koostööle (sest teadmus on lahutamatult inimestega seotud), siis infojuhtimine keskendub informatsioonile, selle korraldamisele ja haldamisele.

 

  • Teadmiste tüpoloogia

 

Väga levinud on traditsiooniline teadmiste püramiid – DIKW mudel (Zelany, 1987):

  • andmed
  • informatsioon
  • teadmised
  • teadmus/tarkus

Ackoff lisas sellele viienda komponendi:

  • andmed
  • informatsioon
  • teadmised
  • arusaamad
  • teadmus/tarkus

Kuigi selliseid mudeleid on kritiseeritud, sest nad jätvat mulje, et ülemised osad (arusaamad, teadmus) on olulisemad kui alumised, siis mina ei ole selle kriitikaga nõus. Ilma suure andmehulgata (ehk püramiidi alumise osata) ei oleks meil ju võimalik jõuda püramiidi tippu ehk teadmuseni.

Kuna teadmus- ja infojuhtimise teema on minu jaoks võõras, pean oluliseks ka enesele selgitada, mis üldse on andmed, informatsioon, teadmised ja teadmus. Õppematerjalidest leidsin alljärgnevad definitsioonid:

Andmed – informatsiooni koostisosad (sobivad kogumiseks, töötluseks, säilitamiseks, edastuseks või tõlgenduseks)

Informatsioon – Konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks, andes andmetele semantilise või kvantitatiivse väärtuse

Teadmised – Tõlgendatud informatsioon, mis lühema- või pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu. Inimese teadmised võib jaotada väljendatavateks (explicit knowledge) ja vaiketeadmisteks (tacit knowledge).  Vaiketeadmine on inimeses läbi kogemuse ja töötamise, isiklik tarkus ja kogemus, kontekstispetsiifiline, selle alla kuulub ka sisekaemus ja intuitsioon; väljendatud teadmine on nt raamatutest, dokumentidest, raportitest leitav teadmine, dokumenteeritud informatsioon, mis võib tegutsemist lihtsustada, seda on lihtne identifitseerida, sõnastada, jagada ja kasutada. Liiv ja Kalle (2005) tekstist “Teadmusjuhtimine” lugesin, et eriti oluline roll ongi varjatud teadmistel ning et neid omandatakse läbi praktilise tegevuse, võrgustikusuhete kaudu, kolleegide või klientidega suhtlemise kaudu. Lisaks viitavad autorid Kelleheri arvamusele, et “iga varjatud teadmise vorm on seotud õppimise erinevate vormidega ning on omandatud suhtluses” (lk 30). Veel väidavad Liiv ja Kalle (2005), et vaid ⅛ teadmistest peitub kirjalikes allikates ning et ⅞ teadmistest on inimese peas, käitumises, suhetes, tööalastes oskustes jne (lk 31). Autorid toovad näite ka sellest, et koolis esinev varjatud teadmine on õpetaja loomulik oskus õpilasega suhelda, omada autoriteeti ning teha õppimine neile huvitavaks (lk 35). Prusak (2001) väidab, et kuna informatsioonile on järjest suurem ligipääs (nii et inimesed pääsevad tasuta või väga odavalt ligi peaaegu kogu informatsioonile, mida nad vajavad), on inimeste kognitiivsed oskused järjest olulisemad. Autor peab silmas selliseid (vaike) teadmiste komponente nagu otsustusvõime, eestvedamine, veenmisvõime, vaimuteravus, innovaatilisus, esteetika, huumorimeel jne (lk 1002). Prusak ütleb samas tekstis ka seda, et ettevõtteid võib vaadelda kui erinevate oskuste/võimekuste koordineeritud kogumit, mille efektiivsuse määravad tema kognitiivsed ja sotsiaalsed oskused. Eelmainitud oskuste/võimekuste kogumi olulisim komponent on Prusaki sõnul vaiketeadmised (lk 1003).

Teadmus – M. Firebaugh (1988): informatsioon tähendust omavas kontekstis;  

Indiviidi teadmus – indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (väljendamatud teadmised). Organisatsiooni teadmus – ühise eesmärgi saavutamiseks suhtluse käigus loodav, ressursina kasutatav indiviidide teadmiste ja vaiketeadmiste kogum.

Teadmiste tüpoloogia näitea võib tuua ka Machlupi teadmiste taksonoomia:

  • praktiline teadmine (practical kknowledge) – nt professionaalsed teadmised, äriteadmised, majapidamisteadmised jne
  • intellektuaalne teadmine (intellectual knowledge) – seotud nt humanitaarteaduste, haridusega, kultuuriga
  • ajaviitejutt (small talk and pastime knowledge) – seotud inimese mitteintellektuaalse uudishimuga ja meelelahutamise ning emotsionaalse stimulatsiooni sooviga (nt kuulujutud, krimikroonika, ajaviiteromaanid, naljad jne)
  • vaimne teadmine (spiritual knowledge) – seotud religiooniga, inimese teadmistega jumalast ning hinge päästmisest
  • soovimatu teadmine (unwanted knowledge) – on väljaspool inimese huvisid, tavaliselt juhuslikult omandatud

Erinevatest teadmise definitsioonidest noppisin välja mõned enda jaoks kõnekamad:

Einstein: Teadmine on kogemus, kõik muu on lihtsalt informatsioon.

O´Delli ja Grayson (1998): teamine on tegevuses informatsioon/aktiivne informatsioon (information in action)

Foskett (1997) – teadmine on see mida mina tead, informatsioon on see, mida meie teame.

 

Teadmiste hankimise viisid ja allikad

 

  • Parim kogemus (best practice) – hea praktika/heade kogemuste andmebaasid organisatsioonis- sisaldavad organisatsiooni eesmärkide saavutamise parimate viiside kirjeldusi
  • organisatsiooni või korporatsiooni mälu (Organizational/Corporate memory) – salvestab olulised sündmused ja otsustused organisatsioonides ja koosneb dokumentidest, kirjetest, illustreerivast materjalist, videodest, e-mailide kogumist, viidetest andmebaasidele, kogutud kogemuste ja ekspertarvamuste kirjeldustest, strateegiate ja edulugude kirjeldustest
  • Praktikakogukond (Communities of practice) – on ühist huvivaldkonda omavatest üksikisikutest koosnev võrgustik, kes suhtlevad selle valdkonna raames. Nad jagavad omavahel ressursse (näiteks kogemusi, probleeme ja lahendusi, töövahendeid, meetodeid). Selline rühm areneb loomulikult, sest liikmetel on ühine huvi teatud valdkonnas. See on rühm, kus jagatakse teadmisi ja kogemusi, liikmed õppivad üksteiselt ja arenevad isiklikult ja professionaalselt. Selle suhtluse tulemuseks on iga kogukonnas osaleja teadmiste suurenemine, mis aitab kaasa ka valdkonnasisesele teadmiste paranemisele. Tehnoloogia arenguga on kaasnenud kogukondade pidev laienemine ja niši-kogukondade teke, kuna erinevate huvidega inimesed kõikjal maailmas otsivad omavahel kontakti, et mõnes valdkonnas oma oskusi ja teadmisi arendada

 

Kasutatud kirjandus:

Liiv, I. Ja Kalle, E. (2005). Teadmusjuhtimine.

Prusak, R. (2001). Where did knowledge management come from? IBM Systems Journal, 40 (4), 1002-1007.

Virkus, S. (2010). Development of Information and Knowledge Management. Learning Object. Loetud aadressil: http://www.tlu.ee/~sirvir/Information%20and%20Knowledge%20Management/Development%20of%20IKM/ 

Virkus, S. (2013). I moodul: Teadmusjuhtimise mõiste, sisu, olemus. Teadmusjuhtimise kujunemine. Teadmiste tüpoloogia, teadmiste hankimise viisid ja allikad. 

 

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s