I moodul. Ülesanne 2.

Lugesin Ponzi ja Koenigi (2002) artiklit “Knowledge management: another management fad?” ja alljärgnevalt vastan nimetatud artikli kohta Ülesandes 2 esitatud küsimustele.

  • Millised on artikli peamised seisukohad?

Artikli autorid küsivad, kas teadmusjuhtimine saab oluliseks ja püsivaks juhtimise komponendiks või on tegemist lihtsalt järjekordse mööduva trendiga. Selle artikli eesmärk ei ole välja pakkuda järjekordset teadmusjuhtimise definitsiooni, vaid näidata, kuhu teadmusjuhtimine on praeguseks arenenud. Autorite järeldus on, et teadmusjuhtimine ei ole lihtsalt moeröögatus, vaid  juhtimisprotsessi tõsiseltvõetav komponent.

  • Milliseid käsitlusi autor infojuhtimisest ja teadmusjuhtimisest esitab?

Artiklis mainitakse Ponelis ja Fair-Wesselsi (1998) teooriat, et teadmusjuhtimine on strateegilise infojuhtimise uus dimensioon. Tuuakse välja ka, et Davenport ja Prusak (1998) väidavad, et teadmusjuhtimine on teadmuse tabamise, jagamise ja efektiivse kasutamise protsess. Samuti mainitakse, et Skyrme (1997) arvates on teadmusjuhtimine süsteemne eluliselt oluliste teadmiste juhtimine, millega kaasneb selliste teadmiste loomine, kogumine, organiseerimine, jagamine ning kasutamine.

  • Millised on seosed infojuhtimise ja teadmusjuhtimise vahel?

Seostest  info- ja teadmusjuhtimise vahel antud artiklis ei kirjutata.

  • Millised on peamised järeldused, soovitused?

Uurimise tulemusena järeldavad autorid, et teadmusjuhtimisega ei ole juhtunud mööduvatele trendidele omast kiiret populaarsuse kadumist. Artiklis on toodud autorite uuringu tulemusi illustreeriv diagramm, mis nende väidet tõestab:

teadmusjuhtimine

Seega arvavad autorid, et teadmusjuhtimisest saabki juhtimise püsiv ja küps komponent. Autorid ennustavad ka, et teadmusjuhtimise olulisus suureneb ning et teadmusjuhtimisest saab aja jooksul selgem, lihtsamini mõistetav kontseptsioon. Ühtlasi soovitavad autorid, et nende arvamuse kinnitamiseks tuleks läbi viia veel põhjalikumaid uuringuid.

  • Milliseid meetodeid autor kasutab järeldusteni jõudmiseks?

Artikli autorid kasutasid tuntud juhtimisalaste trendide kohta käivate artiklite aastast sagedusloendust (annual frequency count) ehk bibliomeetrilist meetodit, et näidata, et mööduvad trendid saavutavad oma populaarsuse tipu umbes 5 aastaga, millele järgneb populaarsuse sama kiire langus. Näitena kasutati kolme trendi – Quality Circles, Total Quality Management ja Business Process Reengineering. Kõigi kolme teadus- ja tööstusalases kirjanduses kajastamine saavutas oma tipu 4-6 aastaga, misjärel toimus umbes sama järsk langus. Sama meetodit rakendasid autorid ka teadmusjuhtimise kohta kirjutatud artiklitega ning leidsid, et sel teemal kirjutatud artiklite sagedus ei ole sama mustri järgi oma populaarsust kaotanud (vt eelmise vastuse juures toodud diagramm), millest järeldati, et teadmusjuhtimine ei ole lihtsalt mööduv trend, vaid märksa tõsiseltvõetavam kontseptsioon. Autorid siiski möönavad, et nende järeldusi võib kahtluse alla seada, kuna nad testisid ainult 3 juhtumit ning kasutasid oma testimisel vaid kolme andmebaasi.

Kasutatud kirjandus:

Ponzi, L. and Koenig, M (2002). Knowledge management: another management fad? Information Research, 8 (1), paper no. 145 [Available at http://InformationR.net/ir/8-1/paper145.html]

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s