III moodul. 1.ülesanne

 

  • Teadmusjuhtimistsükkel ja teadmusjuhtimistsükli protsessid erinevate autorite käsitluses.

Protsessipõhine lähenemine teadmusjuhtimisele keskendub teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise/kasutamise protsessidele. Nii nagu puudub ühtne teadmusjuhtimise definitsioon, puudub ka kokkulepe selles, millised on teadmusjuhtimise tsükli peamised komponendid või astmed. Teadmusjuhtimise tsüklit võib vaadelda kui informatsiooni teekonda muutumaks organisatsiooni väärtuslikuks strateegiliseks ressurssiks. Lihtsalt väljendudes – teadmusjuhtimise tsükkel kirjeldab seda, kuidas teadmisi organisatsioonis erinevatel etappidel määratletakse, kogutakse, jagatakse ja kasutatakse. Kõige populaarsemad on Meyeri ja Zacki (1996), Bukowitzi ja Williamsi (2000), McElroy (1993, 2003) ja Wiigi (1993) mudelid teadmusjuhtimise tsüklist.  Erinevate mudelite kohta saab rohkem infot näiteks siit: http://slideplayer.com/slide/7917444/  või siit: https://www.youtube.com/watch?v=-VlcQYkTk60

Võrreldes erinevaid mudeleid ja teadmusjuhtimise praktikaid on võimalik esitada nn integreeritud mudel ehk teadmusjuhtimise tsükli peamised etapid:

  1. Teadsmushõive (kogumine) ja teadmusloome (capture and creation)
  2. Teadmuse jagamine ja levitamine (knowledge sharing and dissemination)
  3. Teadmuse omandamine ja rakendamine (knowledge acquisition and application).

  • Meyeri ja Zacki mudel.

Meyeri ja Zacki mudel (1996) kasvas välja infotoodete disaini- ja arendustöödest. Nad leidsid, et infotoodetega seotud kogemusi saab rakendada teadmusressursside juhtimise vallas. Meyer ja Zack arvasid, et uurimistöö tulemusi füüsiliste toodete kohta on võimalik laiendada teadmusjuhtimise tsükli kirjeldamiseks. Nende mudelis toimub igal tsükli etapil kõrgekvaliteedilise teadmustoote loomine.

Meyeri ja Zacki teadmusjuhtimistsükli protsessid:

  1. omandamine
  2. täiustamine
  3. säilitamine/uuesti leidmine
  4. jagamine
  5. esitamine

meyerzack1

Pildi allikas: https://km-cycle.weebly.com/major-approaches-1.html

  • Bukowitzi ja Williamsi mudel.

See mudel näitab, kuidas organisatsioonid loovad, säilitavad ja juurutavad strateegiliselt olulisi teadmisi väärtuste loomiseks. Organisatsiooniteadmus koosneb repositooriumitest, seostest, tehnoloogiatest, kommunikatsiooni infrastruktuurist, funktsionaalsete oskuste kogumist, protsessidealasest oskusteabest, keskkonna reageerimisvõimest, intellektuaalsest kapitalist ja välistest allikatest. See mudel rõhutab, et tänapäeval ei ole probleemiks informatsiooni leidmine, vaid see, kuidas tohutu infohulgaga efektiivselt toime tulla. Bukowitzi ja Williamsi mudel rõhutab ka vaiketeadmiste olulisust.

Bukowitzi ja Williamsi teadmusjuhtimistsükli protsessid:

  1. info hankimine
  2. info kasutamine
  3. õppimine
  4. panustamine
  5. hindamine
  6. ehitamine/säilitamine
  7. loovutamine

bukowits1

Pildi allikas: http://sis.binus.ac.id/2017/05/10/approaches-to-knowledge-management-cycle/ 

  • McElroy teadmiste elutsükli mudel.

See mudel kirjeldab teadmiste elutsüklit, mis koosneb teadmiste loomise ja integreerimise protsessidest seoses organisatsiooni mäluga, uskumustega ja ärikeskkonnaga. Ta rõhutab, et organisatsiooniteadmus moodustub nii üksikisikute kui gruppide teadmusest kui ka väljendatud ja dokumenteeritud teadmusest

McELroy teadmusjuhtimistsükli protsessid:

  1. individuaalne ja rühmaõpe
  2. teadmusnõude valideerimine
  3. informatsiooni omandamine
  4. teadmiste valideerimine
  5. teadmiste integreerimine

mcelroy1

Pildi allikas: http://sis.binus.ac.id/2017/05/10/approaches-to-knowledge-management-cycle/

  • Wiigi teadmusjuhtimise protsessipõhine mudel.

Wiig rõhutab, et organisatsiooni edukuse tagamiseks on vajalikud järgmised tingimused: tooted, teenused ja kliendid, ressursid (inimesed, kapital ja töövahendid/seadmed), võime tegutseda. Wiigi mudelis sisaldab teadmiste loomine õppimist isiklikust kogemusest, formaalset haridust ja väljaõpet, intelligentsust, õppimist meedia ja raamatute vahendusel ning kaaslastelt. Teadmiste loomine võib olla näiteks seotud turundusuuringutega, fookusgrupiintervjuudega, küsitlustega ja andmekaevega. Teadmuse valdamine ühendab nii üksikisikute teadmuse kui väljendatud teadmuse, näiteks raamatutes. See võib olla seotud meenutamisega, akumuleeritud teadmusega repositooriumites või ilmneda tööprotsessides. Teadmiste ühendamine hõlmab teadmussüsteeme (nt intranet, andmebaasid) ja inimgruppe (nt ajurünnak) ning sisaldab näiteks koordineerimist, ühendamist/montaaži ning teadmiste otsingut. Teadmuse kasutamine toimub töö kontekstis ja avaldub tööprotsessides, näiteks rutiinsete ülesannete sooritamine.

Wiigi teadmusjuhtimistsükli protsessid:

  1. teadmusloome
  2. hankimine
  3. kompileerimine
  4. transformatsioon
  5. levitamine
  6. rakendamine
  7. väärtusloome

wiig

Pildi allikas: http://sis.binus.ac.id/2017/05/10/approaches-to-knowledge-management-cycle/

  • SECI mudel.

Tegemist on Nonaka poolt 1991. aastal loodud mudeliga, mis sai laiemalt tuntuks 1995. aastal tänu Nonaka ja Takeuchi kirjutatud raamatule “The Knowledge Creating Company: How Japanese Companies Create the Dynamics of Innovation”. Nonaka ja Takeuchi leidisid, et Jaapani äriettevõtete edu põhineb eelkõige vaiketeadmiste tunnustamisel. Nonaka sõnul vaadeldakse lääne kultuuris “teadjat” ja “teadmist/teadmust” eraldiseisvatena, samas kui Jaapani kultuuriruumis on ilmselt budismi mõjudena inimese keha ja vaim, inimene ja loodus, “mina” ja “teised” lahutamatud ehk samad (“oneness”) ning seetõttu on jaapanlastele ilmselt vaiketeadmise tunnustamine oluliselt loomupärasem kui meile (Dalkir, 2011, lk 65).  SECI mudel kirjeldabki vaikiva ja väljendatud teadmuse dünaamilist vastastikust toimet. Nonaka käsitluses on teadmusloome üks osa teadmusjuhtimisest ja siin võib eristada nelja teadmiste kujunemise protsessi (etappi) ehk nelja erinevat teadmusloome mustrit:

  1. Sotsialiseerimine (vaikiv -> väljendatud)
  2. Eksternaliseerimine (väljendatud -> väljendatud)
  3. Kombineerimine (väljendatud -> vaikiv)
  4. Internaliseerimine (vaikiv -> vaikiv)  

SECI mudel on aluseks organisatsioonilisele õppimisele. Päris hästi aitab SECI mudelit mõista see video, kus Nonaka mudeli protsessid on väga lihtsalt ja koos näidetega selgitatud:

Sotsialiseerimine – on interaktsioon, grupitöö, kogemuste jagamine, informaalne kommunikatsioon. Selle saavutamiseks soovitatakse ka nö avatud kontori süsteemi, nagu meil praegu “superministeeriumis” on. Ise küsimus on see, kuivõrd see töötajatele meeldib ja kui kaua esialgne ebamugavustunne uues olukorras töötegemist pigem pärsib.

Eksternaliseerimine – info salvestamine (eesmärgiga muuta info arusaadavaks ja tõlgendatavaks), märkmete tegemine, ajurünnakud, “õppiva keskkonna” soodustamine.

Kombineerimine – teadmiste analüüsimine ja süstematiseerimine (näiteks andmebaasidesse, raamatutesse). Selle protsessi näitena on videos toodud ka formaalset õppimist ja koolitusi.

Internaliseerimine – väljendatud teadmise mõistmine. See toimub näiteks harjutamise ja kordamise käigus, läbi praktiliste kogemuste. Internaliseerimise käigus tekib “know-how”, mida inimene kunagi ei unusta (nagu rattasõiduoskus).

Videos väidetakse ka, et SECI mudeli puudus on tema põhinemine Jaapani firmadel, sest seal sageli inimesed töötavad samas firmas kogu elu, Euroopas aga on eduka karjääri tunnuseks töökohtade võrdlemisi sage vahetamine. Ka Gourlay (2004) on Nonaka SECI mudelit teravalt kritiseerinud, väites, et sel puudub empiiriline alus (lk 8).

Kasutatud kirjandus:

Dalkir, K. (2011). Chapter 3. Knowledge Management Models. Loetud aadressil https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/1833537/mod_resource/content/1/Chapter%203.pdf

Gourlay, S. (2003). The SECI model of knowledge creation: some empirical shortcomings. Loetud aadressil file:///C:/Users/User/Downloads/Gourlay%202004%20SECI.pdf

Virkus, S. Moodul 3. Sissejuhatus. Loetud aadressil https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/778026/mod_resource/content/2/Moodul%203%20Sissejuhatus.pdf

Advertisements

One thought on “III moodul. 1.ülesanne

  1. Pingback: IV moodul, 1.ülesanne | Katre õpib haridustehnoloogiat

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s